Elas kord kaunis Okasroosikese lossis printsess Liisi, kellel oli õnnelik lapsepõlv ja väga paljulubav ning helge tulevik. Puudu oli ainult unistuste prints. Teda oodates ja unistades möödusid nädalad, kuud ning aastad. Igaks juhuks kattis Liisi kogu mööbli kangaga, kui ükskord prints tulebki, oleks kõik nagu uus. Kuid aeg oli halastamatu. Säravas valges lossis hakkas ilmnema esimesi vanaduse märke – seinad muutusid üha tuhmimaks, rõskus ei halastanud seintele ega laele. Üha vähem tundis printsess rõõmu kevadisest päikesest, linnulaulust ning tema meel läks hüljatud lossis aina tumedamaks. Päevad möödusid tantsides ning harjutades iseendaga perfektset valssi. Alati oli neiu valmis selleks tähtsaks päevaks, mil ta ellu ilmub prints, kes oleks tõeline sõdalane suure südame ja kuldsete kätega, kes lööks Okasroosikese lossi taas särama…
Kuid tegelikult oli vaja kiiresti teha pilte Müürilehele, kus esimest korda oli modelliks Liisi Eelmaa.
